VIII teema: Veebilehekülje avalikustamine ja kasutusjuhendid

Vali välja ja loe läbi vähemalt 2 e-poe või korraliku veebisaidi või veebirakenduse kasutustingimused (nimetatakse ka ostutingimused, privaatsuspoliitika, ostuinfo, tingimused …) – kogu õiguslik osa, mis on lehega seotud. Link

Valisin võrdluseks kaks eesti veebi ilupoodi Loverte ja Mylook.

Sarnasused:

• Müügileping jõustub pärast kliendi tehtud makse laekumist arvelduskontole.
• Kõik veebipoes välja toodud hinnad sisaldavad käibemaksu 20%.
• Peale müügilepingu jõustumist komplekteerib veebipood tellimuse ning annab selle üle kohaletoimetamiseks logistikapartneritele.
• Vastavalt VÕS §-le 56 lg 1, on kliendil õigus taganeda lepingust 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest.
• Veebipood ei edasta kliendi kohta saadud isikuandmeid kolmandatele isikutele.

Erinevused:

• MyLook.ee’l on õigus kasutada kliendi elu- või asukoha aadressi reklaami ja muu informatsiooni edastamiseks kliendile.
• Loverte veebipoest ostmiseks on vaja luua konto.
• Mylook veebipoes on võimalik toodet osta järelmaksuga.
• Loverte veebipoes on võimalik logida sisse läbi sotsiaalmeedia nt: Facebook, Google, Twitter.

Silmatorkavaid vastuolulisi punkte polnud. Kokkuvõtvalt on Mylook veebipoe kasutustingimused kõvasti põhjalikumad kui Loverte, aga Mylook on ka tunduvalt suurem ja laiem veebipood kui Loverte.

Ausalt öeldes mina, kui kasutaja, ei pööra absoluutselt tähelepanu kasutustingimustele, kuigi nüüd neid uurides jõudsin selgusele, et kindlasti peaks seda tegema hakkama. Ma olen varasemalt mõlemast veebipoest juba oste teinud ning mingeid ebameeldivusi pole ette tulnud. Sellegi poolest oli kasulik tutvuda veebipoodide kasutustingimustega.

Loverte ja Mylook (asub lehe jaluses) veebipoe kasutustingimused.

 

VII teema: A/B testimine ja analüütika

Paigalda Google Analytics ja tõesta see lisades pilt on Google Analytics’i halduspaneelilt. Paigalda lehele heatmap.js või mingi muu analüütika rakendus ja kirjelda paigaldusprotsessi ning muljeid, kuidas jälgimise üles seadsid. Link.

Google Analytic’u paigaldamiseks sain abi internetist. Kasutasin artiklit WPBeginner lehelt, kus oli välja toodud kolm võimalust Google Analytic’u paigaldamiseks. Ma valisin kõige lihtsama võimaluses. Kõige pealt ühendasin oma Google kasutaja Google Analytic’uga. Järgmisena paigaldasin oma WordPress’i lehele lisateegi MonsterInsights, mis ühendas ära mu WordPress’i lehe Google Analytic’uga. Tulemuste nägemiseks pidi ootama umbes 24 tundi (Autor puudub, 2017).

Teiseks lisasin oma lehele Hotjar’i. Selle paigaldamine oli natuke keerukam. Esimene raskus oli järjekordselt uue parooli loomine, sest paroolis pidi olema special character. Järgmine keerulisem osa oli skripti lisamine lehe header.php faili. Siis pidi jälle natuke ootama, et tulemusi näha.

Kasutatud allikad:

Autor puudub. (2017). How to Install Google Analytics in WordPress for Beginners. Loetud aadressil http://www.wpbeginner.com/beginners-guide/how-to-install-google-analytics-in-wordpress/

VI teema: Otsingumootorid ja SEO

Leia ja paigalda oma lehele lisateek, mis võimaldab sul genereerida Sitemap’i (saidikaart). Veendu, et su veebisaidil oleks vähemalt kaks sisulehte. Tee oma lehestikust selle abil Sitemap XML fail ja lisa sellele failile link oma veebipostituses. Samuti lisa ka link kasutatud teegile. Lisaks vali üks veebisait (NB! Vali vabal teemal veebisait, mis on kehvasti optimeeritud – ei ole esimesel lehel Google’i otsingutulemustes) ja tee sellele SEO analüüs. Link.

Esimese ülesandes oli vaja paigaldada lisateek, et genereerida Sitemap ning selle jaoks kasutasin Google XML Sitemaps’i. Tulemust näeb siit.

Teise ülesande lahendasin koos Ege-Rita Noor’ega ning selle leiab siit. Ülesande tegemiseks kasutasime Moz SEO’i.

 

V teema: Kujundusmalli paigaldamine

Pead paigaldama oma sisuhaldussüsteemi uue kujunduse ja tegema lehestikus väikesed muudatused. Lisaks leia veel juurde 3 viisakat kujundusmalli. Ülesande täpsema kirjelduse ja postituse nõuded leiate esitluses. Link

https://gittan.me/

Üldiselt olen ma kõige suhtes väga valiv ja nii on ka WordPress’i kujundusmallidega. Mul kulus umbes 4 tundi et leida “see õige” ning lõpuks ma seda ei leidnudki. Enamik kujundusmallid on kas one-page või parallax või mõlemad koos ning mulle juhuslikult kumbki ei meeldi, kuid leppsin sellega mis oli kõige meelepärasem.

Fotografie

Minu valikuks osutus Fotografie. Kujundusmall nägi välja lihtne ning see pole one-page ega parallax. Lisaks otsisin ma kujundusmalli kus oleks scrollup option. Kuna Fotografie oli juba tume siis ei pidanud ma värvide osas erilisi muudatusi tegama. Lisasin päisesse ja postitustesse Royalty Free pildid, mille sain Pexels’ist. Lisaks muutsin lehe pealkirja fonti kasutades Use Any Font pluginat. Muutsin ka paar pisiasja CSS failis. Link

RokoPhoto Lite

See kujundusmall oli mul valikus teine. Kõige enam mulle ei meeldinud kuidas navbar muutub kui lehel üles alla liikuda. Lisaks ei meeldinud punktiirjooned, mis tekivas postituste vahele ning selle kujundusmallil polnud scrollup option’it. Link

Zillah

Üldiselt näeb visuaalselt hea välja, aga selle polud väga midagi omapärast. Selle küll oli scrollup option, aga see tuli alles lehe lõpus. Võrreldes RokoPhoto Lite’iga on Zillah navbar’i lahendus paremini tehtud. Link

Oblique

Sellel kujundusmallil oli küll parallax, aga see oli huvitavam kui tavaliselt. Mind häiris kuidas Oblique menüü oli tehtud, oleks parem kui see asendataks navbari’iga. Jällegi puudus scrollup option. Link

 

Iseseisev töö IV

Peate paigaldama valitud sisuhaldussüsteemi ning peate seda tegema nii, et ta oleks võrgust kättesaadav. Kellel pole enda veebimajutust kuskilt võtta siis julgelt võite paigaldada selle greeny.cs.tlu.ee serverisse. Peate tegema ka sissekande oma blogidesse. Nõuded leiate esitlusest. Link

https://gittan.me/

Ekraanitõmmis minu veebilehest.

Minu valitud CMS’iks sain WordPress, sest olen seda varem kasutanud ning tean kuids sellega toimida. Raske on välja tuua täpselt mis raske oli, sest kõik asjad olid minu jaoks uued, kuid samas mingi kogemus varasemalt juba oli. Ilmselt oli kõige raskem SSL setup. Selle jaoks leidsin abi veebist ning õppejõult. Veebileht kust abi sain oli www.digitalocean.com. Seal oli välja toodud õpetus kolme sammuga.

• Step 1 — Install the Let’s Encrypt Client
• Step 2 — Set Up the SSL Certificate
• Step 3 — Set Up Auto Renewal

(Heidi, 2016).

Meme, mis kirjeldab minu CMS’i paigaldus protsessi. (Know Your Meme, 2016).

Kasutatud kirjandus:

Heidi, E. (2016). How To Secure Apache with Let’s Encrypt on Ubuntu 16.04. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-secure-apache-with-let-s-encrypt-on-ubuntu-16-04

Know Your Meme. (2016). Võetud aadressilt http://knowyourmeme.com/memes/confused-mr-krabs-when-you-wake-up-from-a-nap

 

Iseseisev töö III

Vali vähemalt kaks sisuhaldussüsteemi ja võrdle neid, millise võtaksid veebisaidi loomisel kasutusse või millistele saitidele sobiks see CMS paremini! Link.

Veebilehe CMS’i valimine on raske otsus. Kriitiline on mõista olulisi funktsioone, mis käsitlevad lehe vajadusi nüüd ja tulevikus. Toon välja paar olulist omadust, mida eeldada korralikult sisuhaldussüsteemilt (Ardourel, 2016).

• Kasutusmugavus: Lehe CMS peaks pakkuma paindliku disaini ning peab lehe haldajatele pakkuma võimalust kohandada veebilehe välimust, ilma erilise programmeerimis või disaini oskuseta
• Mobiilne: Külastajad vaatavad veebisaiti mobiilseadmest. Tuleb valida CMS, mis pakub tööriistu ja võimalusi, et luua mugav keskond mobiilikasutajatele
• Lihtsalt kasutatavad mallid: CMS peaks pakkuma lehe malle, et saaks luua ja lihtsalt kopeerida sisu, samuti peaks pakkuma struktuurseid üksikasju, näiteks lehepaigutusi
• Funktsionaalsus: CMS peab lehti kiirelt laadima ja seda korrektselt töös hoidma

(Ardourel, 2016).

Valisin välja kaks CMS’i, WordPress ja Drupal, mida hakkan omavahel võrdlema ning toon välja nende sarnasused ja erinevused. Põhinedes nendele tulemustele valin millise võtaksin ise kasutusse.

Sarnasused:

• Mõlemal on võimsaid arendaja API-id. Drupali API pakub juurdepääsu paljudele kasutajaliidestele ja andmefunktsioonidele. WordPressi API-id hõlmavad ka kõike alates metaandmetest ja HTTP’st kuni andmebaasideni ning lisaks veel teemade kohandamist ja pistikprogramme
• Mõlemad on tasuta ja avatud lähtekoodiga. WordPress’iga peab tegema oma hostimise ja domeeni, kuid tarkvara on tasuta. Premium disainid ja pluginad võivad olla tasulised. Drupal on ka tasuta sarnaste back-end nõuetega
• Mõlemad pakuvad mobiilseid võimalusi. Drupali mobiilisaidid võivad paremini toimida alamdomeenis (mis võib SEO-d mõjutada), samas mobiilse WordPressi saiti saab mugavalt juhtida samas domeenis
• Mõlemad nõuavad installimist, seadistamist ja hostimist. Erinevalt pilvepõhistest saidihalduritest nagu Wix ja Squarespace, nõuavad mõlemad, WordPress ja Drupal, CMSi allalaadimist, installimist ja hostimise sedistamist ning  domeeni ostmist

(Wodehouse, kuupäev puudub).

Erinevused:

• Drupal on keerukam. Drupal’iga võib võtta kauem aega, et harjuda, kuid see on kindlasti hea valik suurematele projektidele ja ettevõtetele. WordPress’i on lihtsam õppida ja kasutada
• Administraatorite mobiilirakendused. WordPressil on rakendus saidi värskendamiseks mobiilis. Drupal’il seda pole, kuid sellel on mobiilne administraatori juhtpaneel
• Disainiehitus. Mõlemal platvormil on suurepärased alus disainid, mida saab osta, kuid Drupali disainidel on tavaliselt vaja rohkem kohandustööd. Tasuta Drupali disainidel on vähem võimalusi, nii et arendaja kohandamine on limiteeritud, aga WordPressil on palju võimalusi
• Turvalisus. Drupal’il on range turvalisus, mis on väärtuslik suuremate ettevõtete veebisaitide jaoks

(Wodehouse, kuupäev puudub).

Üldiselt valivad arendajad Drupali, sest see võimaldab neil oma oskuseid rakendada. Blogiate ja väikeettevõtete jaoks, kellel ei ole teadmisi informaatika valdkonnas ning otsivad midagi, mida oleks lihtne kasutada, valivad WordPress’i. Isiklikult valiksin mina WordPress’i, sest olen sellega juba palju kokku puutunud ning tean kuidas sellega töötada. Varasemalt olen kasutanud ka Webs’i ja ProBoards’i.

Visuaalne WordPress’i ja Drupal’i võrdlus. (WPEngine, 2016).

Kasutatud kirjandus:

Ardourel, H. (2016). How To Choose a CMS: A Simple Guide. Loetud aadressil https://www.cmscritic.com/how-to-choose-a-cms-simple-guide/

Wodehouse, C. (kuupäev puudub). WordPress vs. Drupal: Which Content Management System is Right For You? Loetud aadressil https://www.upwork.com/hiring/development/wordpress-vs-drupal/

WPEngine. (2016, 5. mai). Võetud aadressilt https://wpengine.com/blog/cms-comparison-drupal-vs-wordpress-infographic/

Iseseisev töö II

Äkki saab veebisaidi asendada hoopis Facebooki lehega? Millised on eelised/puudused ja kas mingite valdkondade puhul see isegi töötaks? Too kindlasti näiteid! Link.

Veebisaidi ülalpidamine nõuab aega ja raha, mida väikeettevõtted alati endale lubada ei saa. Selle asemel pakub Facebook lihtsamat võimalust. Kuid kas need võimalused on piisavalt head, et rahuldada väikeettevõtete vajadusi (Kiisel, 2015)? Järgnevalt toon välja nii Facebook’i kui ka veebilehe plusse ja miinuseid.

Facebook’i lehe tegemine on tasuta ja see on ka Facebook’i suurim pluss. Lisaks on Facebook’i lehe tegemine väga kiire ja lihtne. Kindlasti teiseks suurimaks plussiks on Facebook’i poplulaarsus. Märkimata ei jää ka võimalus valida sihtgrupp, kellele lehe reklaame näidatakse (Dirkzwager, 2016).

Kahjuks on Facebook’il rohkem miinuseid, kui plusse. Kõige märkimisväärsem on fakt et leht ei kuulu lehe tegijale, vaid Facebook’ile. See tähendab, et Facebook valib, mida võib ja mida ei või postitada. Kui tellida oma isiklik veebileht, siis kujundus ja disain jään lehe tellija enda valida, aga Facebook’is seda võimalust ei ole. Kõigil lehtedel on sama disain ning siin saab tuua välja järgmise miinuse, puudub originaalsus. Facebook’i lehe saab teha igaüks, mis tähendab, et ettevõtte ei pruugi olla usaldusväärne. Viimaks ei ole ettevõtte omanikul võimalust jälgida, kes lehte külastavad ning see info tuleks väga kasuks reklaamimisel (Dirkzwager, 2016).

Tehes või tellides isikliku veebilehe, kuulub see ainult sellele kes lehe tellis, siin kohal tulebki välja Facebook’i ja veebilehe suurim kontrast. Kui ettevõttel on oma isiklik veebileht, siis tundub ettevõtte usaldusväärne ja legitiimne. Ettevõttel on võimalus lehele ise kujundus ja disain välja mõelda, mis annab võimaluse erineda teistest ettevõtetest. Lisaks on võimalus nähe ja jälgida kes lehte külastavad ja tänu sellele infole on võimalik lehte täiendada. Lisaks võib veel välja tuua, et leht on 24/7 saadaval (Dirkzwager, 2016).

Oma veebilehega kaasnevad ka miinused, kuigi neid on tunduvalt vähem kui Facebook’il. Kvaliteetse veebilehe jaoks tuleb välja käia suur summa raha või peab endal olema piisavalt kogemust ja teadmisi, et panna püsti ja ülalpidada veebilehte. Lisaks peab rohkem pingutama, et lehele külastajaid saada (Dirkzwager, 2016).

Põhinedes nendele plussidele ja miinustele toon paar näidet erinevate ettevõtetega. Kui tegemist on väikeettevõttega, näiteks käsitööga tegelev ettevõtte, kes on just äriga alustanud, siis oleks Facebook’i leht sobivam. Põhiliseks põhjuseks on Facebook’i lihtsus. Eelnevalt ei pea olema oskust veebilehe programmeerimisega ja ülalpidamisega, tuleb lihtsalt täita paar kasti infoga ja ongi valmis. Alustav ettevõtte tihti ei saa endale lubada veebilehte. Lisaks on Facebook’is ettevõtte reklaamimine lihtsam (Mulcahy, kuupäev puudub).

Kui tegemist on suurettevõttega, näiteks H&M, siis peab olema ettevõttel oma leht ning võiks olla ka Facebook’i leht. Omades veebilehte ütleb see külastajatele, et tegemist on usaldusväärse ettevõttega ning Facebook’i kaudu on võimalik jälgida näiteks kampaaniaid ja üritusi, ilma et peaks eraldi ettevõtte lehele minema.

Kasutatud allikad:

Kiisel, T. (2015, 21. oktoober). Facebook Page vs. Website: Which Should You Use [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://www.ondeck.com/blog/facebook-page-vs-website-which-use/

Dirkzwager, K. (2016). Facebook Page vs Website. Loetud aadressil https://www.eliteonlinemedia.com/blog/facebook-page-vs-website.php

Mulcahy, D. (kuupäev puudub). Website vs Social Media: Why Your Business Needs a Website. Loetud aadressil https://conversionstrategies.net/website-vs-social-media-small-business/

Iseseisev töö I

Kui Sinu nimega või perenimega domeen on vaba, kas oleks mõtet registreerida ja milline oleks domeeni omamise kulu järgmistel aastatel? Kas kasutaksid täpitähti, kui need on nimes olemas? Millise maatunnusega domeeni registreeriksid? Mida saaksid teha kui see kuulub juba kellelegile? Link.

Ausalt öeldes pole ma varem oma nimega domeeni peale mõelnud, sest mul pole otseselt sellega midagi teha. Aeg-ajalt tegelen erinevate mängude ja rakenduste texture pack’ide tegemisega ning tahaks neid teistega ka jagada, aga ma ei näe erilist mõttet selle jaoks eraldi domeeni soetada. Taoliste asjade jagamiseks ja müümiseks on hea kasutada näiteks Sellfy’id, kus saavad kasutajad müüa ning jagada oma digitaalseid tooteid.

Siiski tekkis huvi millised on võimalused kasutades mu eesnime, perekonnanime ja mõlemat koos. Eeldasin ette, et eesnimega on valikud suuremad kui perekonnanimega, sest mul pole just kõige tavapärasem nimi. Oma eeldusele sain vastuse lehelt Zone.ee. Toon välja mõned mis olid vabad ja meeldisid kõige rohkem.

Kasutades ainult eesnime (Gittan):

• gittan.ee – 1 aasta 8,37€ + km
• gittan.eu – 1 aasta 6,66€ + km
• gittan.org – 1 aasta 11,70€ + km

Kasutades ainult perekonnanime (Kaus):

• kaus.ee – 1 aasta 8,37€ + km

Kasutades mõlemat:

• gittankaus.ee – 1 aasta 8,37€ + km
• gittankaus.com – 1 aasta 8,80€ + km
• gittankaus.org – 1 aasta 11,70€ + km

Tulemus oligi selline nagu ma eeldasin. Kui ma peaks ühe nendest valima, siis ma oleks kahe vahel, kas gittan.org või gittankaus.com. Eelistaksin, et nimi oleks võimalikult lühike ja meeldejääv, seega valiks gittan.org, aga .org lõpuga domeen on enamasti seotud mittetulundusühingutega ning kui ma teeks oma veebilehe just texture packi’ide jagamiseks ja müümiseks, siis oleks .org eksitav. Kõigist domeeninimede laiendustest on .com kõige populaarsem ja kõige äratuntavam, seega valiksin gittankaus.com (.com vs .org which domain extension is better,  kuupäev puudub).

Õnneks minu nimes täpitähti pole, aga kui oleks, siis ei kasutaks. Kui ma peaks valima maatunnusega domeeni, siis ma valiks Eesti tunnusega, ehk .ee. Põhjus on lihtne, miks ma peaksin valima mõne muu maatunnusega domeeni, kui mul on võimalus valida end riigi oma.

Oletame, et gittankaus.com on juba võetud. Hetkel ei teeks ma midagi, sest mul pole suurt vajadust omada enda nimelist domeeni, aga kui ikka on suur tahtmine, siis ma alustaks sellega, et vaataks millise lehega tegu on ja kas seda aktiivselt kasutatakse. Kui leht seisab täiesti tühjalt ja pole aktiivne, siis ma üritaks saada kontakti domeeni omanikuga ning rääkida läbi oma soovid. Aga kui leht on aktiivne ning pidevas kasutuses, siis hakkaks uue domeeni nime peale mõtlema.

Kasutatud kirjandus:

ITX Design. (kuupäev puudub). .com vs .org which domain extension is better. Loetud
aadressil https://itxdesign.com/com-vs-org-which-domain-extension-is-better/